Särts rändab jälle.

Ahoi!

Nagu pealkirigi ütleb, ei oska ma kodus püsida. Lugedes uut kollektiivlepingut jäi silma võimalus saada töö juurest õppepuhkust. Tegelikult olin küll sellest juba varem teadlik, kuid kunagi ei olnud mõelnud, et reaalselt selle ka välja võiks võtta. Mõeldud-tehtud ning koos 15 päevase lisaõppepuhkuse ja 2 nädalase põhipuhkusega sain kokku 2 kuud, mil töö juures oma nägu näitama ei pea. Aga see selleks...
Miks ma otsustasin jälle natukene kirjutada? Eelkõige just seetõttu, et endal hea hiljem lugeda ja meenutada kus on käidud või mida tehtud. Ja ehk veel mõnda inimest huvitab minu tegemised...Suurem kirjamees ma ei ole ja regulaarseid postitusi suure tõenäosusega ei tule, kuid midagi siiski..

Aga alustan siis algusest...

16. märtsil alustasin oma reisi Riia poole ning sealt edasi juba Prahasse. Ja seda kõike bussiga! Kokku kestis reis 27h 30min, millest 25h ja 30 min veetsin bussis. Kõik need numbrid tundusid alguses nii ulme, kujutades ette kuidas juba poole maa peal bussi istme maitse suus on ja igavusest hulluks lähen või fb kõik oma sõbrad-tuttavad surmani ära olen tüüdanud. Kuid ausalt öeldes polnud seal hullu midagi. Buss oli mugav, ruumi jagus, wifi oli küll hakkiv, kuid olemas ning bussis olev filmivalik täitsa arvestatav. Samuti oli võimalus osta süüa juua või kui endal miskit kaasas oli, mis kuuma vett vajas, sai ka seda teenindajalt küsida. Buss tegi ka mitmeid 10-25 min kestvaid peatusi, seega oli võimalik end ka sirutamas või kergendamas käia. Ka minu jaoks jubedana tundunud bussis asuv kergendamiskoht oli täitsa okei.  Bussi teema kokkuvõtteks julgen isegi öelda, et vajadusel võin veelkord taolise reisi läbi teha, pole probleemi. Prahasse jõudes ootasid kaks vanderselli juba bussijaamas, niisiis lõime hosteli aadressi GPS'i ja seadsime sammud ööbimiskoha suunas. Ööbimiskoht ise tundus natukene ekstreemne, 12 voodikohta ühes toas, hinnaks naeruväärne 7 euri öö. Plussiks muidugi oli asukoht, mis väidetavalt oli 500m kesklinnast (ja mis ostus ka tõeks ning olime väga väga rahul hosteli asukohaga) ning tripadvisori kasutajatepoolne hea tagasiside hosteli kohta. Kohale jõudes olid kahtlused kadunud. Toad olid väiksemad, meie toas oli 3 narivoodit ehk siis 6 kohta, hostel ise tagasihoidlik, kuid puhas, vaikne ja täitsa okei koht kus magada. Kui keegi kunagi Prahasse satub ning tagasihoidlikku ja odavat ööbimist otsib, siis julgen soovitada Hostel Rosemary: http://www.praguecityhostel.cz/en/. Meiega samas toas olid esimesel ööl veel noormees Omaanist ja kaks Saksast pärit tüdrukut. Teisel ööl oli toas sama seltskond, ainult noormees Omaanist oli lahkunud.

Selline oli siis meie tuba

Hosteli köök

Väike puhkus ja pesu ning seejärel sättisime end linna peale. Esimeseks missiooniks oli leida söögikoht, mille me ka pärast mõningast otsimist leidsime. Kaks asja tasub kohe ära märkida: inimesed suitsetavad siseruumides ning suitsuvabad nurgad/istumiskohad on üsna väiksed ning teiseks õlu on väga väga odav. Õlu muidugi tõesti väärib Tšehhi rahvusjoogi staatust, seda on väga palju erinevaid sorte, maitseb hästi ning hind eestlase jaoks ikka väga odav. Hostelist saadud infovoldik reklaamis miskit Free Touri linna peal. Mõtlesime, et lähme kaeme, mis see free tour siis endast kujutab. Kuigi tuuri algus oli paljutõotav, ei olnud see 4h väga erinevaid ja kohati ebahuvitavaid ajaloolisi lugusid täis tuur siiski end väärt. Lõpus olime nii väsinud kuulamast, et ilmselt kõik ootasime, millal ta juba lõpetab. Pärast tuuri tegime väikse tutvuse kohaliku kaubanduskeskusega ning siis oli suund juba hosteli poole. Järgmiseks päevaks olid meil juba suuremad plaanid. Kuna õhtul valisime järgmiseks päevaks marsruudi ja tegevused välja, algas teine päev meie jaoks varakult. Esimeseks sihiks sai Charles'i sild, eesti keeles ka Karli sild. Enne kui sillale jõudsime, lasime end ärarääkida madrusel, kes paadisõitu pakkus. Paadisõit ise oli täitsa okei, Tšehhile kohaselt pakuti paadisõidul ka õlut ning väikest kehakinnitust. Lisaks sellele kaasnes laevapiletiga ka prii sissepääs Charles Bridge muuseumisse. Niiet tundus igati aus diil. Pärast seda siis Charles'i sild, Petrini mägi, Praha kuningaloss ning tagasi kesklinna. Kuna ilm oli suurepärane liikusime jalgsi ning seetõttu läks selle suure tiiru peale põhimõtteliselt terve päev. Ega meil muidugi kiiret ju polnudki ning eesmärk oligi linna ja ilma nautida. :) Aga mõned pildid ilmestamaks mu pikale venivat juttu.

Charles'i sild

Praha kuningaloss

Paadisõit Vltava jõel

Vaade Praha linnale Petrini mäel asuvast Eiffeli tornist

Astronoomiline kell 

Tyn katedraal

Viimaseks, kolmandaks päevaks, suuri plaane ei jätnud, sest kell pool 3 läks minul buss Viini, erasmuslastel Brnosse. Viimasel päeval võtsime plaani külastadad vahakujudemuuseumi. Ma poleks uskunud end ütlevat, et vahakujud on ühed creepyd asjad. Selline tunne oli, et Lady Gaga kohe kohe liigutab või ärkab nö ellu. Jube! Pole kindel, et tahaksin veel taolist kohta külastada, tekitas kuidagi kõhedust. Isegi rohkem kõhedust kui järgmisena külastatud piinamise muuseum, kus olid näitusel küll erinevad riistapuud jms, kuid mis kokkuvõttes teab mis jubedat muljet ei jätnudki. Sellega oli meie Praha reis läbi, otsisime hostelist oma kotid ja kohvri ning seadsime sammud bussijaama.

Nüüd olen mõningad päevad juba Viinis veetnud. Vahva on siin ilusas linnas tagasi olla. Reedel käisime ka väljas, et kohtuda oma saksa sõbrannaga. Õigemini tema seda ei teadnud, et mina ka Viinis olen. Üllatus õnnestus, sest ta oli veel tükk aega sõnatu. Arutasime, et viimati nägime 2012 aasta mais. Aeg lendab :) Midagi muud väga märkimisväärset ei olegi juhtunud, sest enamus aega kulub hetkel õppimise tähe all.  Aga vähemalt on Viin imetore koht, kus oma magistritööd kirjutada. :)

Muljetamisteni,

J.