Budapest ja ooper.

Hei!

Minu viimane Viini-elu postitus tuleb küll juba Eestis olles, kuid mul on ka väga hea vabandus- varem polnud lihtsalt aega. 

Niisiis jäin pooleli seal, et J läks koju. Mõni päev möödus õppimise tähe all ning 1. mail suundusime Budapesti. Oh, meil on lihtsalt niiiiii palju õnne igasuguse transpordiga. Lühidalt kokku võttes oli sõit jällegi uus kogemus igas mõttes. Tagant järgi naljakas, tol hetkel mitte nii väga. :) Kohale jõudes oli Z meil rongijaamas vastas. Otsustasime kõigepealt kottidest lahti saada ning suundusime Z juurde. Päris vahva oli see, et ta elas kesklinnas, mistõttu linnas turisti kombel liiklemine oli väga mugav, enamasti sai teha seda jalgsi. Korterisse asjad maha pandud, väike värskendus ning suundusime sööma. Pärast seda otsustasime linna peale jalutama minna. Z viis meid peamistesse kohtadesse, mina, nina raamatus, lugesin kohtade kohta ajalugu/huvitavaid fakte. Saime kõik palju targemaks. :) Eraldi äramärkimist nõuab Parlamendihoone. See on oma nime väärt, hiiglaslik iludus. Mis veel esimesel päeval silma jäi oli see, et ungarlastele meeldib veega "mängida". Purskkaevud, voolav vesi siin ja seal, neid ikka jagus. Teisel päeval ronisime mäe otsa, Gellert'i mägi. Vaadata oli üht koma teist ning lisaks sellele avanes ka imeilus vaade linnale. Kui esimesel õhtul uudistasime kohalikke baare, siis teisel õhtul oli plaanis ööklubisse minna. Mina, kes ma tunnen, et suuremad klubitamise ajad on juba möödas, vihtusin tantsida niiet küll. Klubi ise oli päris äge. Rahvast oli palju, ühes saalis selline korralik klubimuss ning väiksemas hiphop, RnB. Viimane läks ilmselgelt rohkem rahvale peale, sest saal oli puupüsti täis ning tantsimine muutus füüsiliselt keeruliseks juba. Aga no kõik teismeea parimad palad mängiti ära, niiet nostalgialaks. :) Pühapäeval otsustasime Margiti saarele minna. Rentisime rattad ning sõitsime saarele põhimõtteliselt ringi peale. Mul oli selline tuus heleroosa old school velo ja isegi pidurid olid need jala omad. Sellega andis alguses natukene harjuda lausa. Mis seekord tegemata jäi, kuid järgmine kord kindlasti ette võtan on termide külastus. Tahtsime minna esmaspäeva hommikul, kuid selgus, et siis oli see avatud vaid meestele. Nojah, mis seal ikka, teinekord siis, "rannavorm" on kah hetkel kehvavõitu, niiet ma ei heitunud, et esmaspäeval vaid meestele kümblemine lubatud oli. :) Kuna teadsin, et pole aega kohe seda postitust kirjutada, siis tegin ka mõned märkmed, mida tahtsin selles postituses kindlasti ära mainida. Mitmes poes võis näha, et koertele oli pandud sinna joogikausid. Ma ei tea kas asi oli minus, kuid varem ei ole ma taolist asja märganud. Niiet igati lahe, et Budapestis ka neljajalgsete lemmikloomade peale mõeldakse. Mis võrreldes näiteks Viini, Praha või Bratislavaga silma jäi, oli see, et Budapestis võis näha päris palju kodutuid. Ka mujal võis neid näha, kuid kui Viini kodutu nägi pigem välja selline korralik ja kõbus ning riietus nagu lihtne keskmine eestlane, siis Budapesti kodutud nägid välja ja lõhnasid nagu ikka kodutud-kodutud. Igal juhul kesklinnas jäi neid päris mitmeid silma. Lisaks sellele pole ma üheski seni külastatud linnas näinud nii palju sekspoode ja striptiisibaare kui seal. Hilisõhtul Vaci utca'l kõndides võis lausa mõnda neiut akna peal väänlemas näha. Seda muidugi läbi "uduse" klaasi, niiet põhimõtteliselt nägid inimesed varju. Aga jah, sääraseid poode ja baare oli päris mitmeid, isegi tänaval kus Z elas oli vähemalt 2 striptiisibaari ja üks sekspood. Vot säärane tähelepanek. Igal juhul kokkuvõttes on Budapest väärt külastamist ning olin väga väga vaimustatud. Kui nüüd reastamisega tegeleda, siis Budapest on esimesel kohal, siis tuleb Viin ja Praha...Iseenesest on kõik muidugi ilusad linnad, kuid Budapest jättis kuidagi eriti võimsa tunde. :) Niiet soovitan soojalt. Jah, soe oli seal ka. Kuigi meie sattusime sinna pilvise ilmaga oli siiski soe ning kui veel päike oleks paistnud, siis oleks lausa palav olnud ja seda kõike mai alguses. :) 

Lisan ka mõned pildid. 

Rattaretk Margiti saarel

Parlamendihoone

St. Stepen's Basilica

Budapesti ooperi maja

Kangelaste väljak

Tagasi Viini jõudes, möödus aeg jällegist magistritöö seltsis. Mõni päev käisime ka niisama ilma nautimas Doonau ääres. Kuna An oli nädalavahetusel kool, sain mina hommikust õhtuni oma tööd rahuliku südamega teha. Kuna seal olemise aeg hakkas otsa saama, siis võtsime ka ooperi külastamise plaani tõsisemalt ette. Olime kuulnud ning ka meie Saksa sõbranna käis ooperis seisukohaga. Guugeldasime siis, et kuidas kogu see protsess täpselt välja peaks nägema ning esmaspäeval (11.05) seadsimegi sammud Ooperimaja suunas. Olime ausalt öeldes skeptilised-meie ja ooper..no ei tea kas on ikka hea mõte. Järjekorda saabusime kell 17 ning 2h pärast algas etendus. Arvasin, et see seismise, ootamise ja pileti saamise protsess saab küll tüütu olema, kuid järts läks oodatust palju kiiremini, samakiiresti ka aeg. Ostsime oma piletid ära (hinnast ma ei hakka üldse rääkimagi, nii naeruväärselt väikest summat pole  ma veel vist mitte ühelgi etendusel maksnud.) ning liikusime sinna, kus meie seisukohad olid. Oli meeldiv üllatus, et ka seisukoht on täiesti okei, igal ühel oli oma ekraan, kus jooksis tõlge ning äär oli nii kõrge, et mugav oli sinna peale toetada. Ooper, mida vaatamas käisime oli Don Pasquale ning jäime mõlemad väga väga rahule. Oli teine selline lõbus ja naljakas. Niiet kokkuvõttes minu esimene ooperielamus oli vägagi uhkes ja väärikas majas ning etendus ise oli tore. Viini ooperimaja- checked! 

Natukene Eurovisiooni melu, siiski nägime ;) 

Ja siis ühel hetkel oligi tagasisõit. Kuna EA soovis ikkagi ühe otsa pileti eest nii palju raha, siis ma otsustasin jällegi bussiga tulla. Viinist Prahasse, seal sain natukene oodata, kuid mitte nii palju kui graafikus kirjas oli, sest buss hilines 40 minutit. Nojah, mis seal ikka, krabasin siis bussijaamast miskit süüa-juua tee peale kaasa ning varsti oligi Riia buss ees. Bussisõidust polegi midagi rääkida- unistasin niisama ja vahtisin aknast välja. Hea uudis oli see, et sain korralikult magada, isegi nii hästi, et mitte ükski koht ei olnud hommikul kange või ära surnud. Jee. Minu õnn transpordiga jätkus, kuna buss Riiga hilines, jäin Riia-Tartu bussis maha. Tore, olin nii vihane ja väsinud ning järgmine buss läks 3h pärast alles. Mis seal ikka, ostsin uue pileti ning andsin oma asjad pakihoidu ja võtsin suuna juba nii tuttavaks saanud kaubanduskeskusesse. Tagasitulles võtsin oma kompsud ning kui pakihoiu onu mu kohvri ja läpakakoti kaalule tõstis, panin ka oma õlakoti, et teada saada, palju ma kaasas tassin. Suur oli mu imestus kui kaal 40,7kg näitas. Jumal tänatud, et ma lennukiga ei tulnud, oleks end ogaraks maksnud :D Bussisõit Riiast Tartusse kulges üsna kiiresti ning olingi Tartus. Kui lõpuks koju jõudsin olin 36h rännanud. Vot selline reis. :)

Nüüd olen tagasi Eestis ning ka postitusi rohkem hetkel ei tule. Ei ole minus seda blogija soolikat. Head uudis on see, et sain oma lõputöö valmis ja esitatud. Kehvem uudis on see, et kaitsmine on veel ees. Siiski loodan, et läheb hästi ning ka kraadi võrra kangem. :) Aga seniks, tsaupakaa! :)  

J.

Külalised

Hei hei jällegi!

Nädalavahetus mitmete külalistega sai läbi. Reedel saabusid nii Z kui J. Päeval tegelesin õppimisega ning õhtul läksime välja. Ei mäletagi, millal viimati Viinis õhtul väljas sai käidud. Igal juhul oli igati tore õhtu. Laupäeval otsustasime matkama minna. Ei tea, kust see matkamise tuhin peale on tulnud, kuid see on igati tore tuhin. :) Jällegi trammiga siis linna äärde ja sealt hakkaski matkarada pihta. Olime päris positiivselt üllatunud KUI palju rahvast oli end välja ajanud. Eriti positiivne oli näha, et väga paljud vanemad inimesed olid matkatee ette võtnud. Rada ise oli minu jaoks üsna raske, pidevalt mäest üles. Vahepeal surin ikka suht korralikult. :) Mäe tippu jõudes leidsime vaatetorni, kust avanes imeilus vaade linnale ja Austria mägisele loodusele. Tagasitee oli juba lihtsam, mäest alla. Kuna meil on loomulik anne omada ebaõnne ühistranspordiga, siis miskit oli trammiga juhtunud ning trammi tuli oodata vähemalt oma 30 minutit kui mitte rohkem. Lõpuks väsinuna koju jõudes pesu, söök ja niisama lebotamine. Pühapäeval midagi suurt ette ei võtnud, nautisime sisehoovis päikest, kes õppis, kes luges raamatut ja kes oli niisama muhe. Esmaspäeval oli jällegist väga ilus ilm ning mõtlesime Doonau kaldale ilma nautima minna. Jalgsi liikudes näed linna hoopis teise pilguga ning nii mõnigi põnev koht jälle leitud. Täna varahommikul saatsime J rongi peale, mis viis teda lennujaama. Mõnel mehel on oma riigi ees paar nädalat kohustusi täita ja siis saab tagasi tulla. Minu tagasitulek jääb mai keskele. Piletit pole veel ära ostnud, kuid kuna töögraafik käes, sis ilmselt viimane aeg miskit paika panna. Kuna EA tegi täna ebameeldiva üllatuse piletihinna tõusu näol, siis ilmselt minu kokkuhoidlik süda ei raatsi seda raha välja käia ning saan jällegi lõbusa bussisõidu osaliseks. Elame-näeme!
Ja mõned pildid ka...

Vaade Austria loodusele

Vaade linnale

Veel loodust

Doonau kaldal

Kutid Doonaul

J.

Heihei.

Lõpuks jällegi siin. :)

Aeg on kiiresti läinud ning ühtteist ka toimunud. Magistritöö edeneb, kuid mitte nii kiiresti kui ma sisimas sooviks. Aga elame näeme, valmis peab ta saama.

Niisiis. Vahepeal külastas J. Viini. Tulla oskas ta täpselt Easter Monday'l, niiet absoluutselt kõik kohad Viinis olid kinni. :) Järgnevatel päevadel näitasime natukene linna aga kuna ta kunagi kooliajal oli siin juba käinud, siis kõikidesse peamistesse turisti-must-see- kohtadesse ei viitsinudki minna. Kuna An oli nädalavahetusel kool, otsustasin mina omakorda Brnosse minna. Brnosse jõudes üllatas meid lõpuks ka ilm. Tuulisest ja jahedast Viinist sattusime hiliskevadesisse Brnosse. Ilmad neil päevil olid tõesti super head! Minu esimesel päeval toimus Erasmuslaste trammipidu. Jah, pidu toimus liikuvas trammis, mis sõitis 3h mööda linna ringi. Oli täitsa huvitav kogemus. Tekkis ka endal kerge Erasmuse nostalgia. :) Nädalavahetus Brnos oli kokkuvõttes vahva, sai uusi tuttavaid ja oli täitsa lõbus. Uus nädal tõi ka Viini soojad ilmad, mida ma iga päev täiel rinnal nautida ei saanudki, sest mag.töö hingab kuklas ning vaja sellele keskenduda. Neljapäeval otsustasime minna matkama. Kilomeetreid kokku tuli umbes 12, ilm oli lihtsalt super (veel kell 19 oli +25kraadi) ja mäe otsast vaade linnale suurepärane. Reedel kihutasime koos An Brnosse. Jah, kihutasime oleks õige sõna, sest jõudsime bussijaama 37, 40 läks buss :D Lõpp hea kõik hea. Brnos nautisime J. üliodavat koolisööklat (lõuna koos joogiga umbes 1.80, ports korralik ja toit hea) ja siis vaatasime linna peal veits ringi. Järgmine päev sai külastatud Brno loomaaeda, mis oli päris lahe. Pühapäeval läksime matkale. Maha kõmpisime u 15km, seltskond oli normaalne, ilm ilus ja loodus veel ilusam. Avanes võimalus ka ühte koopasse minna, kus kohalik giid ja tõlk rääkisid natukene koopa ajalugu. Koopas oli kole palju nahkhiiri aga õnneks rippusid nad seal rahulikult ja meie neid ei häirinud ja nemad ka meid lendamisega ei hirmutanud :) Ahjaa, tagasitulek Viini kulges ka päris lõbusalt. Kuna me ei teadnud kaua see matk kestab (üks pool kohalik meesterahvas korraldas matka) siis ei saanud bussipileteid tagasi Viini ära osta. Lõpuks koju jõudes avastasime, et viimasele bussile on 1 pilet ja rohkem busse ei lähe. :D No tore. Hakkasime siis vaatama, mis variante veel on. Leidsime sellise veebilehe nagu Blablacar.com. Lehekülje point on see, et kui keegi sõidab kuskile ja on nõus mingi raha eest küüti pakkuma, siis ta postitab selle blablacari. Leidsime ühe poolaka, kes oli Viini minemas. Oh jah, see oli sõit! Aga kohale me saime.
Vahepeal olen jällegist õppimisega peamiselt tegelenud ja täna käisime Schmetterling Haus'is ehk siis liblikate majas. Ruumi sisenedes oled jõudnud justkui paradiisi. Liblikad lendavad vabalt ringi ning ruum on väga soe ja "loodus" troopiline. Sellel nädalavahetusel on meile külalisi oodata, An sõber Budabestist ning J. Senini tegelen peamiselt õppimisega, sest te kõik tahate ju lilli tuua, eksju :)

Ja pilte ka! :)

Viin

Ta jõuab ka igale poole. :) 

..sest matkata on hea! 

Kahlenberg'i kirik ehk lõpuks jõudsime mäe otsa

Vaade Viini linnale Kahlenbergilt

Brno loomaaia kiisu

Minu esmakohtumine kaelkirjakuga. 

Schmetterling Haus

Järgmise korrani!
J.

Bratislava

Heihei!

Nädalavahetusel sai Bratislavas käidud. Enne, kui mõne sõna sellest räägin, väike seik trammis. Olime, nagu ikka krooniliste hilinejatena, toast 15 min hiljem välja astunud. Tramm tuli õnneks päris ruttu ja meie arvutuste kohaselt pidime napilt, kuid siiski sellele bussile jõudma, millega planeerisime minna. Tramm sõidab, korraga pidurdas järsemalt, ilmselt keegi sõitis ette vms. See selleks, pidurdus polnud kodumaa ühistranspordi juhtide sõidustiiliga võrreldes mitte midagi. Trammijuht tuli oma kabiinist välja, minu esimene mõte muidugi, et trammil miskit viga ja me jääme nüüd küll hiljaks. Positiivselt olin üllatunud, et trammijuht tuli välja, et küsida, kas kõigiga on kõik korras. Inimesed hõikasid vastu "Alles gut" ning seejärel jätkasime sõitu. Ma ei tea, kas tegemist oli lepingus kirja pandud reegliga või suure südamega trammijuhiga, kuid mulle, kui välismaalasele, jättis see väga positiivse mulje. Suunurgad tõusid kohe kõrgemale.
Niisiis jõudsime bussijaama...paljudest platvormidest leidsime selle endale vajaliku ja mida avastasime oli see, et meie väljavalitud buss sõidab E-R. Nojah, Internetis seda tärnikest selle kellaaja juurde tehtud muidugi polnud. Mis seal ikka, võtsime siis järgmise, lihtsalt teistel tuli siis 15 min meid oodata, mitte vastupidi. Buss oli üsna logu, eestlaste üks põhiõigustest, wifi, hakkiv ning buss hilines.
Niisiis jõudsime kohale. Bussijaamas ootas meid kaheksane seltskond- 3 eestlast, hispaanlane, lätlane, iirlane, sakslane ja austerlane. Seega igati rahvusvaheline seltskond ja tõotas huvitav nädalavahetus tulla. Esimest korda oli meid, eestlaseid, kuskil grupis ülekaalus, olime ise nii rahul. :) Esimene tutvust tehtud, liikusime hosteli poole. Hostel oli meil selline tüüpiline seljakotirändurite oma aga kuna meid kokku oli 10, oligi kogu tuba meie päralt. Hostelisse check-in tehtud anti ka kupongid tervitusnapsude jaoks. Kupongi sai realiseerida sealsamas olevas baaris. Edasi liikusime söögikoha jahile. Leidsime mingisuguse koha, kus õlu maitses hea, kuid söök mille tellisime, oli küll väga halb. Selle hinna, maitse ja suuruse suhtest ei hakka ma üldse rääkima. Edasi liikusime linna peale, et ehk näeme ka miskit, mis vaatamist väärib. Mingi aeg liitus meiega veel üks eestlane, kes teeb oma Erasmust Bratislavas. Pool-kohalikuna viis ta meid ühte baari nimega Storm, kuhu turistid omal käel küll ilmselt ei satu, kuid mis oli päris vahva ja viisakas koht. Meie rõõmuks pool liitrit õlut maksis 1 euro. Seda otsustasime tellida 3 liitristes beer towerites. Õhtu oli meeleolukas ja lõbus. Hommik algas kuidagi vara, check-out oli kell 11 ja kella keerati ka. Teine päev otsustasime natukene turistitada ka, sest kuidas sa lähed koju nii, et pole midagi peale baaride, pubide ja linnatänavate näinud. Bratislava loss oli esimene sihtmärk. Kuna südalinn on piisavalt väike, siis otsustasime jalutamise kasuks. Loss oli ilus, vaade sealt linnale sama ilus. Kuna muuseumidest polnud meist keegi huvitatud võtsime eesmärgiks lihtsalt natukene siin seal ringi käia ja uudistada. Pean tunnistama, et Bratislava minu arvates on selline ühe päeva külastamise linn. On hea meel, et sai ära käidud ja nähtud, kuid kustumatut muljet mulle ei jätnud. Pärast pikka jalutuskäiku olid kõigil kõhud tühjad ning leidsime sellise pubi nagu Narnia (http://www.narniapub.sk/) Teenindus oli küll kehvapoolne, sest teenindaja ei osanud väga inglise keelt ning unustas J friikad tuua, kuid toit kokkuvõttes oli hea. Või oli kõht tühi :) Oligi aeg sammud bussijaama poole seada. Oli meeldejääv nädalavahetus ning Bratislava natukene parem kui Eurotripis. :) Aga pilt pidi ütlema rohkem kui 1000 sõna, seega mõned pildid nädalavahetusest.

Hea seltskond, halb lõunasöök

J ja tema selfied

Vaade Bratislava lossile

Bratislava loss

Vaade lossiõuelt linnale

Järgmine korrani,

J.