Siin ma nüüd siis olen.:)

Jah, lõpuks on nüüd asi sinnamaani jõudnud, et olen Hispaanias-Tarragonas. Kes oleks võinud seda uskuda :D. Netiga on siin väga kesine seis. Praegugi istume Britaga (üks teine Eesti tüdruk, kes võttis samasuguse hulluse ette.) mingi platsi (Placa de la Font) pingi peal. :D Jah, kõik inimesed vaatavad meid imelikult. Aga midagi pole teha, see on hetkel ainukene tasuta interneti koht mille oleme avastanud. See selleks.

Niisiis. Reis läks hästi. Kui välja jätta seik, et me ei saanud suurt midagi aru kuidas me nende rongidega täpselt sihtkohta saame. Õnneks üks tore vanapapi aitas meid ümberistumisel. Aitäh talle! Ja siis see hotelli jõudmine. Ei ole väga lõbus kui sul on u 30 kg pagasit ning sa pead sellega rängalt järsust mäest ja umbes miljonist trepist üles minema. Not fun. :D Igal juhul kohale me jõudsime. Hotell on ilus ja vaade on ikka suht väga kõva, niiet see ränk rännak oli mõne hetke möödudes meelest läinud. Ainult kätel andsid veel kohekohe tekkivad villid mägironimisest märku.

Linn tundub okei. Või noh, nii palju kui me seda nüüd näinud oleme, sest kõik need päevad oleme lihtsalt mööda linna ringi jooksnud ning kortereid ja pabereid ajanud. Korteriga on siin asi ikka suht hull..mõni üksik räägib natukene inglise keelt, seega päris raske on inimestega "ühisele" keelele jõuda, ammugi midagi kokku leppida või üldse mingit infot saada. Tänane õhtu lõppes õnneks sellega, et leidsime mingi korteri. Homme kell 1 peaksime nö sisse kolima ja kõik peaks korras siis olema..Kuid enne ei julge midagi kindlat öelda kui lepingud sõlmitud ning võtmed käes. Korter ise asub kesklinnas ning kooli tuleb nii või naa bussiga käia. Peamegi uurima kuidas tuleb odavam ja mõistlikum bussiga sõita (st. kas on mingi kuukaardi variant vms.) Samuti tuleb uurida Interneti võimalust, sest vähemalt see USB stick mida me käisime ühest telefonipoest küsimas maksaks kokkuvõttes üüratu summa..

Mis siis veel.. Ilm on soe (H) ja varbad on juba Vahemerre ära kastetud, homme vast jõuame ujuma ka...või siis mingi teine päev. Inimesed on siin ikka hoopis teistmoodi. Lärmakad, emotsionaalsed ning väga sõbralikud. Tänavad on räpased või on meid lihtsalt nii ära hellitatud seal Eestis. Siinsed lapsed konkreetselt püherdavad maas, mis meie arust on ikka äärmiselt rõve. Vähemalt sellel platsil kus meie hetkel oleme, keeb elu täies hoos. Väljas ollakse nii perega kui sõpradega, suured ja väikesed..Harjumatu, sest tüüpiline eestlane istub ikka pigem kodus või ei?!

Igal juhul, mulle rohkem hetkel ei meenu midagi rohkemat mida kirjutada, seega jääge ootama ja lootma, et ma kunagi jälle netti saan ning siinsest minu jaoks harjumatust eluolust heietan. :D

Päikest Teile sinna koju!:)



-&4-